Catching Elephant is a theme by Andy Taylor
11. veebruaril käis Saaremaa Õpilasesinduste Liidu (SÕEL) juhatus Kallemäe Kooli Kuressaare filiaalis jagamas sõbrapäeva rõõmu sealsete õpilastega. Meid võtsid vastu kaksteist last koos oma kasvatajatega.
Neljapäeva, 11. veebruari pärastlõu-nal kogunes SÕEL-a juhatus koosseisus: Kätlin Keinast, Liina Rüütel, Gerlin Kruuser, Eva-Kristina Vatsfeldt ja Henri Allik Kuressaare päevakeskuse juurde, et sealt ühiselt Kallemäe Kooli Kuresaare filiaali kaunisse majja suunduda. Kohe uksel kohtasime rõõmsameelset Jessicat, kes kutsus meid vastu võtma Piret Usteli. Piret kutsus kohale kõik lapsed ja meie valmistusime nendega tutvuma. Kavas oli lastega sõbrapäevakaarte meisterdada, lastele “Peeter Paani” muinasjuttu lugeda ning muffineid pakkuda. Tutvustasime lastele ennast lühidalt ja hakkasime pihta. Lapsed olid kõik väga osavõtlikud ja sõbralikud, tõeline rõõm oli nendega tegeleda. Kõik meisterdasid huviga ning paljud avaldasid, et kingivad selle omatehtud kaardi sõbrapäeval sõbrale. Kui kaartide meisteramine lõpule jõudis, alustas Henri muinasjutu lugemist. Eelnev elev ja rõõmus jutustamine jäi koheselt vaikseks ning kõik kuulasid huviga. Samal ajal jagasime muffineid, mis lastele väga maitsesid. Kinkisime kõigile lastele südamekujulised õhupallid, tegime koos pilte ja suhtlesime nendega. Lapsed olid väga avatud ning esitasid palju küsimusi.
Meile tutvustati ka koolimaja, mis on väga hubane ja rõõmsavärviline ning räägiti, kuidas elu sellises koolis käib. Seejärel suundusime lastega vabajatuppa, kus hakksime mängima memoriini. Lastel ning ka meil oli väga lõbus. Vahepeal saabus juurde veel lapsi, kes ühinesid meie mänguga. Mängides ja tegutsedes möödus märkamatult kolm tundi ning lastel saabus söögiaeg. Jätsime siis kõigiga hüvasti ja lubasime kindlasti veel tagasi tulla. Koduteed astusimel naeratustega näol, sest lapsed olid meile väga sügava mulje jätnud. Sellest majast lihtsalt ei ole võimalik lahkuda ilma suure annuse positiivsuseta. Lugesime oma päeva igati korda.